Enne kui lubatakse õppesõitu linnaliikluses, peab olema sooritatud linnasõidueelne vaheeksam. Linnasõidueelse vaheeksami harjutused:

1. Rooli pööramine
   1.1. Pool pööret paremale või vasakule ja seejärel rattad otseks tagasi.
   1.2. Täispööre paremale või vasakule ja seejärel rattad otseks tagasi.
   1.3. Täispööre + poolpööre vasakule või paremale ja seejärel rattad otseks tagasi.
    
2. “Roomamine”
   2.1. Harjutuse alguses ja lõpus olen rööpne joonte suhtes, millede vahel harjutus toimub. Joonte vahe on poolteist auto laiust.
   2.2. Harjutuse sooritamise ajal reguleeritakse siduri abil kiirust nii, et rooli pööramise ajal ei väljuta joontega määratud piiridest.
   2.3. Pööran rooli täispööre + poolpööret paremale või vasakule, seejärel poolpööret + 2 täispööret + poolpööre paremale või vasakule (x korda), harjutus lõppeb rataste pööramisega otseks e. poolpööre + täispööre paremale või vasakule.
    
3. Auto pööramine platsil olevate joonte suhtes 90 kraadise nurga alla ja siis rööpseks joonte suhtes.
   3.1. Harjutuse alguses oleme rööpsed platsil olevate joonte suhtes.
   3.2. Lülitan sisse parema või vasaku suunatule.
   3.3. Vaatan salongis olevasse tahavaate peeglisse, siis paremasse või vasakusse küljepeeglisse ja lõpuks üle õla pimedasse nurka. Lõpuks pilk ette tagasi. (nii kulub ka LE ette nähtud 3 sek enne manöövri alustamist). 
   3.4. Pööran pilgu paremale või vasakule (vähemalt 20-30 m kaugusele selles suunas, kuhu olen minemas) ning pööran rooliga täispöörde + poolpöörde.
   3.5. Lasen auto platsil olevate joonte suhte 90 kraadise nurga alla ning pööran rattad otseks (poolpööre + täispööre).
   3.6. Liigun edasi kuni järgmise jooneni ja jään selle ette seisma. Pärast seisma jäämist ei tohi auto nina olla joonest üle ega kaugemal kui 0,5 m.
   3.7. Lülitan sisse parema või vasaku suunatule, vaatan salongis olevasse tahavaate peeglisse, siis paremasse või vasakusse küljepeeglisse ja pimedasse nurka. Toon pilgu ette tagasi.
   3.8. Vaatan selles suunas kuhu olen liikumas, teen rooliga täispöörde + poolpöörde.
   3.9. Lasen auto platsil olevate joonte suhtes rööpseks ning pööran rattad otseks (poolpööre + täispööre).
    
4. Suur ring platsil
   4.1. Alustan pikemalt sirgelt. Kiirendan I-lt käigult II käiguni.
   4.2. Valmistun pöördeks 
   4.2.1. Suunatuli
   4.2.2. Alustan hoo vähendamist ja teen samal ajal tähelepanekuid (peeglid, pime nurk)
   4.2.3. Vahetan I käigu ning leian siduri veomomendi.
   4.2.4. Pööran pilgu suunas kuhu olen minemas ning pööran rooli täispööre + poolpööre.
   4.3. Lasen auto sõidutee ääre/sõiduraja suhtes rööpseks ning pööran rattad otseks (poolpööre + täispööre).
   4.4. Alustan kiirendamist kuni teise käiguni jne…..
    
5. Sõidu alustamine kallakult
   5.1. Sõidu alustamine kallakult käsipiduriga.
   5.2. Sõidu alustamine kallakult seisupiduriga.
   5.3. Auto seisma saamine siduri abil.
    
6. Parempöörded ristmikul.
   6.1. Lülitan sisse suunatule.
   6.2. Teen 3 sek jooksul tähelepanekuid (pilk tahavaate peeglisse, küljepeeglisse ja pimedasse nurka ning lõpuks pilk ette tagasi).
   6.3. Siirdun tee paremasse äärde. Enne pööret ja ei tohi võimaluse korral olla sõidutee äärest kaugemal kui 0,5 m.
   6.4. Sisse on lülitatud I käik ning leitud siduri veomoment. Alustan pööret. Ka pöörde ajal ei tohi võimaluse korral olla sõidutee äärest kaugemal kui 0,5 m. Samas ei tohi ka sõiduteel välja sattuda.
   6.5. Pööre on lõpetatud, kui oleme auto saanud rööpseks selle tee sõidutee ääre suhtes, millele pöörasime. Nüüd tuleb rattad otseks pöörata. 
   6.6. Kui punktis 6.5. toodu järgi toimides ei ole me soovitud kohas, on järgnev vigade parandus e. uus manööver, millest tuleb teistele liiklejatele vähemalt 3 sek enne manöövri alustamist märku anda ja alles siis võime (kui see on ohutu) uue manöövri teha.
   6.7. Seisma jäämine piduri abil enne parem pööret ristuva sõidutee ääre ees ja mitte kaugemal kui 0,5 m sõidutee äärest.
   6.8. Seisma jäämine siduri (kallakul) abil enne parem pööret ristuva sõidutee ääre ees ja mitte kaugemal kui 0,5 m sõidutee äärest.
    
7. Vasakpöörded ristmikul.
   7.1. Teen 3 sek jooksul tähelepanekuid (pilk tahavaate peeglisse, küljepeeglisse ja pimedasse nurka ning lõpuks pilk ette tagasi).
   7.2. Siirdun pärisuina vööndi vasakusse äärde, võimaluse korral mitte kaugemale kui 0,5 m kaugusele sellest.
   7.3. Enne pööret olen ristuva sõidutee ääre suhtes 90 kraadise nurga all, rattad otse ning pärisuuna vööndi vasaku ääre lähedal.
   7.4. Sisse on lülitaud I käik ning leitud siduri veomoment.
   7.5. Liigun otse ratastega selle sõiduraja/rea alguseni, millele tahan pöörata.
   7.6. Pööran rooli täispööre + poolpööre.
   7.7. Lasen auto sõidutee (millele pööran) ääre suhtes rööpseks.
   7.8. Pööran rooli poolpööre + täispööre.
   7.9. Seisma jäämine piduri abil enne pööret ristuva sõidutee ääre ees ja 90 kraadise nurga all ristuva sõidutee ääre suhtes..
   7.10.Seisma jäämine siduri abil enne pööret ristuva sõidutee ääre ees ja 90 kraadise nurga all ristuva sõidutee ääre suhtes..
    
8. Ümberpööre piiratud alal
    
9. Sirgjooneline tagurdamine sõidujoonelt kõrvale kaldumata.
    
10. Pöördega tagurdamine sõidujoonelt kõrvale kaldumata.
     
11. Kiirendamine I kuni III käiguni ning auto seisma pidurdamine ettenähtud kohas.
     
12. Äkkpidurdamine
     
13. Auto parkimine rööpselt sõidutee äärega ja mitte kaugemal sõidutee äärest kui 0,2 m
     
14. Auto parkimine kahe järjestikki pargitud auto vahele.

1. 4. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid,
   selgitus ja hindamine

   4.1. Sõidu alustamine tõusul

   Joonis 9

   

   4.1.1. Harjutuse sisu 4.1.1. Harjutuse sisu

   Auto peab olema peatatud kallakul etteantud kohas, seejärel tuleb alustada sõitu tõusul. Sõidu alustamisel ei tohi auto tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m. Auto peab olema peatatud kallakul etteantud kohas, seejärel tuleb alustada sõitu tõusul. Sõidu alustamisel ei tohi auto tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m.

   4.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
   1) tagasiveeremine üle 0,3 m;
   2) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
   3) mootori seiskumine;
   4) mittesujuv (hüppeline) sõidu alustamine. 4.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:1) tagasiveeremine üle 0,3 m;2) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;3) mootori seiskumine;4) mittesujuv (hüppeline) sõidu alustamine.

   
   

   4.2. Piiratud alal tagasipööramine

   Joonis 10

   

   4.2.1. Harjutuse sisu 4.2.1. Harjutuse sisu

   Auto tuleb piiratud alal tagasi pöörata ühe lisamanöövriga (tagurdamisega) ja jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas.
   4.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
   1) harjutuse sooritamiseks ettenähtud piiridest väljumine;
   2) täiendava lisamanöövri sooritamine;
   3) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
   4) mootori seiskumine;
   5) mittesujuv (hüppeline) sõitmine. Auto tuleb piiratud alal tagasi pöörata ühe lisamanöövriga (tagurdamisega) ja jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas.4.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:1) harjutuse sooritamiseks ettenähtud piiridest väljumine;2) täiendava lisamanöövri sooritamine;3) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;4) mootori seiskumine;5) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

   
   

   4.3. Tagurdamine otsesuunas

   Joonis 11

   

   4.3.1. Harjutuse sisu 4.3.1. Harjutuse sisu

   Tagurdada autoga (autorongiga) sirgjooneliselt 10–20 m ja peatuda nii, et sõiduki pikitelg on paralleelne tee äärega.Tagurdada autoga (autorongiga) sirgjooneliselt 10–20 m ja peatuda nii, et sõiduki pikitelg on paralleelne tee äärega.

   4.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
   1) sõidujoonest kõrvalekaldumine ja alast väljumine;
   2) peatumine mitteparalleelselt tee äärega;
   3) mootori seiskumine;
   4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine. 4.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:1) sõidujoonest kõrvalekaldumine ja alast väljumine;2) peatumine mitteparalleelselt tee äärega;3) mootori seiskumine;4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

   
   

   4.4. Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele

   Joonis 12

   

   4.4.1. Harjutuse sisu 4.4.1. Harjutuse sisu

   Tagurdada kahe auto vahele, seejärel edasi- ja tagasikäiku kasutades parkida auto nõuetekohaselt (auto ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest*). Väljasõidul tagurdada ja seejärel sõita parkimiskohalt välja.Tagurdada kahe auto vahele, seejärel edasi- ja tagasikäiku kasutades parkida auto nõuetekohaselt (auto ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest*). Väljasõidul tagurdada ja seejärel sõita parkimiskohalt välja.

   4.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
   1) auto vale paigutus, näiteks teise auto blokeerimine;
   2) auto pikitelg ei ole paralleelne sõiduteed tähistava äärega;
   3) mootori seiskumine;
   4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
   5) auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele;
   6) auto parkimine kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest. 4.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:1) auto vale paigutus, näiteks teise auto blokeerimine;2) auto pikitelg ei ole paralleelne sõiduteed tähistava äärega;3) mootori seiskumine;4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;5) auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele;6) auto parkimine kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest.

   * Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või sõidutee äärekivi. *

   
   

   4.5. Edaspidi slaalomi sõitmine

   Joonis 13

   

   4.5.1. Harjutuse sisu 4.5.1. Harjutuse sisu

   Läbida rada slaalomsõiduga, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt. Läbida rada slaalomsõiduga, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt.

   4.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
   1) kujundi vahelejätmine;
   2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
   3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
   4) mootori seiskumine. 4.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:1) kujundi vahelejätmine;2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;4) mootori seiskumine.

   
   

   4.6. Tagurpidi slaalomi sõitmine

   Joonis 14

   

   4.6.1. Harjutuse sisu 4.6.1. Harjutuse sisu

   Läbida rada slaalomsõiduga tagurpidi liikumisega, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt.
   4.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
   1) kujundi vahelejätmine;
   2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
   3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
   4) mootori seiskumine. Läbida rada slaalomsõiduga tagurpidi liikumisega, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt.4.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:1) kujundi vahelejätmine;2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;4) mootori seiskumine.

   
   

   4.7. Tagurdamine boksi pöördega

   Joonis 15

   

   4.7.1. Harjutuse sisu 4.7.1. Harjutuse sisu

   Auto tagurdamine boksi 90ŗ pöördega. Peatumine boksis ja väljasõit boksist. Boksi sõidu ja sealt väljasõidu suuna määrab eksamineerija. Auto tagurdamine boksi 90ŗ pöördega. Peatumine boksis ja väljasõit boksist. Boksi sõidu ja sealt väljasõidu suuna määrab eksamineerija.

   4.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
   1) auto mis tahes osa läheb üle boksi tähistava ääre;
   2) mootori seiskumine;
   3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
   4) lisamanöövri kasutamine (v.a autorong, mille puhul on lubatud ühe lisamanöövri kasutamine sõidutrajektoori korrigeerimiseks). 4.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:1) auto mis tahes osa läheb üle boksi tähistava ääre;2) mootori seiskumine;3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;4) lisamanöövri kasutamine (v.a autorong, mille puhul on lubatud ühe lisamanöövri kasutamine sõidutrajektoori korrigeerimiseks).

   
   

   5. Mootorratta- ja autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel kasutatavate kujundite mõõdud

   Tabel 3

   Mõõtme tähis	Mootorratas			Sõiduauto	Veoauto ja buss	Autorong
   	A1	A	A*
   A	4 m4 m	4 m4 m	4 m4 m	7 m7 m	7 m17 m	autorongi pikkusautorongi pikkus
   B				2 auto pikkust2 auto pikkust	2 auto pikkust2 auto pikkust	2 autorongi pikkust2 autorongi pikkust
   C	3 m  3 m	3,5 m3,5 m	4 m  4 m	2 auto pikkust2 auto pikkust	1,5 auto pikkust1,5 auto pikkust	2 × äärmiste telgede vaheline kaugus2 × äärmiste telgede vaheline kaugus
   D				auto pikkus + 1 mauto pikkus + 1 m	auto pikkus + 1 mauto pikkus + 1 m	1 autorongi pikkus + 1 m1 autorongi pikkus + 1 m
   E				auto laius + 0,7 mauto laius + 0,7 m	auto laius + 1 mauto laius + 1 m	auto laius + 1 mauto laius + 1 m
   G				1,5 auto laiust1,5 auto laiust	1,5 auto laiust1,5 auto laiust	1,5 auto laiust1,5 auto laiust
   H				1,5 auto pikkust1,5 auto pikkust	1,5 auto pikkust1,5 auto pikkust	1,5 autorongi pikkust1,5 autorongi pikkust
   I				auto laius + 1 mauto laius + 1 m	auto laius + 1 mauto laius + 1 m	auto laius + 1,5 mauto laius + 1,5 m
   J	6 m  6 m	7 m  7 m	8 m  8 m
   K	12 m12 m	14 m14 m	16 m16 m

   
   A* tabelis 1 toodud tähenduses 
   ¹¹ Kui auto on üle 7 m pikk, siis A = auto pikkusega

   
   

   6. Auto ja mootorratta ohutuse kontroll

   Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi eksamisõiduki ohutuse kontroll liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Eksamineeritav peab oskama kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, rataste ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele. Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi eksamisõiduki ohutuse kontroll liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Eksamineeritav peab oskama kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, rataste ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele.

   
   

   Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid»