Niguliste Autokool

Linnasõidueksami hindamise alused

Erinevaid liiklussituatsioone on nii palju, et neid ükshaaval selgeks õppida/õpetada ei ole võimalik. Seepärast oleme õpetanud õpilasi liiklussituatsioonide hindamisel ja otsuste tegemisel kasutama ohutu liiklemise põhimõtteid.
Ohutu liiklemise eeldusteks, põhimõteteks on:
1. Tähelepanekute tegemine – antud olukorras olulise info leidmine.
2. Õige kiiruse valik.
3. Küllaldased märguanded.
4. Õige asukoht teel
5. Õige sõidujärjekord.
6. Oskus hoida enda ümber ruumi (piki-ja külgvahe).
7. Liiklusreeglite ja liikluskorraldusvahendi nõude täitmine.
Need on asjad, millele juht igas situatsioonis peab tähelepanu pöörama. Eesmärgiks on leida erinevaid liiklusolukordi ühendavaid olulisi asjaolusid ja kasutada neid õpetamise, õppimise ja hindamise alusena.
Teine liikluses toimetuleku oluline oskus arvestada teiste liiklejatega. Sellest lähtuvalt peab juht oskama käituda ennustavalt. Teised liiklejad peavad aru saama, mis meil plaanis on. Samuti peab juht oskama ennustada teiste liiklejate käitumist.
Samuti on oluline tunda liiklejate rühmade eripärasid, mis hõlbustab liikluses ohutult hakkama saada.
Eksamil hindamegi õpilase oskust ohutult liigelda.
Eksamil lubatud vigade arv on 6 (kuus). Piisab aga ühest konfliktsituatsioonist, et eksamil läbi kukkuda.

Näiteid vigadest ja konfliktsituatsioonidest


1. Tähelepanekud
Tähelepanekute puhul on tegemist liikluse seisukohalt tähtsate asjade aktiivse otsimise ja leidmisega. Kogenud juht leiab olulise kiiremini.Tähelepanekuvead suurendavad riskiolukordi liikluses. Õpilane peab aktiivselt tegema tähelepanekuid enda ümber ning ka autos sees toimuvast. Tähelepanekute tegemise oskust saab hinnata õpilase pilgu suunamise ja peeglite kasutamise järgi.
1.1. Näiteid vigadest (V)
  • pilk on suunatud liiga lähedale, mis omakorda raskendab sõidu planeerimist;
  • kiirust vähendades ei pöörata tähelepanu tagantulevale liiklusele;
  • vihmasaju ajal ei märgata klaaside uduseks muutumist;
  • tee äärest sõitu alustades ei kontrollita tagant lähenevaid sõidukeid ja nn “pimedat nurka” kontrollides ei pöörata pead;
  • sõiduraja vahetamisel ja möödasõidu ajal ei hoita küllaldast pikivahet
  • tähelepanekute tegemine tahapoole häirib tähelepanekute tegemist otsesuunas;
  • ei märka ristmikule suubuvaid teid, kust tulevale liiklejale peaks teed andma või ei ole valmis olukorraks, kus kõrvalteel liikleja ei anna teed;
  • pööret lõpetava juhina ei kontrolli pead pöörates ülekäigurajal või jalgrattateel olevaid liiklejaid.

  • 1.2. Näiteid konfliktsituatsioonidest (K)
  • sõiduraja vahetamine tähelepanekuid tegemata;
  • tähelepanu vea tõttu ei anta teed ja eksamineerija peab ohtliku olukorra vältimiseks; sekkuma juhtimisse või eesõigusega liikleja loobub oma eesõigusest;
  • ristmikule vm sarnasele lähenedes ei märgata nähtavust piiravaid objekte ning eksamineerija peab seepärast sekkuma juhtimisse;
  • õpilane ei märka asulas peatusest väljuvat ühisssõidukit ning eksamineerija peab ohuolukorra vältimiseks sekkuma juhtimisse.

2. Hinnangud
Tähelepanekute põhjal hindame liiklusolukordi. Olukorra õige hinnang eeldab küllaldasi tähelepanekuid. Olukorra vale hindamisega on tegemist näiteks kui peateed mööda lähenevat sõidukit küll märgati, kuid arvati et “jõuan”, tegelikult aga ei oleks jõudnud. Sellist viga üritatakse tavaliselt parandada mõne kiirustades tehtud otsuse vastuvõtmisega. Tuleb osata hinnata ka juhi emotsionaalset seisundit, kuna ka emotsionaalsete seisundite muutused võivad lisada õnnetusriski.

2.1.Näiteid vigadest:
  • ei täideta teeandmise kohustust;
  • sõidurada vahetades oma sõidurada või see sõidurda kuhu soovitakse reastuda ei ole küllaldaselt pikalt vaba;
  • pööret tehes hinnatakse manöövri tegemiseks kuluv aeg valesti;
  • pööret tehes takistatakse teisi liiklejaid või tekitatakse liiklusohtlik olukord;
  • olukorra vale hinnangu tõttu jääb korduvalt kasutamata oma sõidujärjekord.
2.2.Näiteid konfliktidest:
  • Õpilane teab, et tal on teeandmise kohustus ja märkab ka lähenevat sõidukit, kuid hindab selle kiirust ja kaugust valesti. Eksamineerija peab õpilase sõitu vahele sekkuma, kuna sõidu jätkamine tekitaks liiklusohtliku olukorra või sunniks eesõigusega liiklejat loobuma oma eesõigusest.
  • Kiirendusrajalt tavalisele sõidurajale tulles teeb õpilane õigeid tähelepanekuid ette, taha ja külje peale. Hindab aga oma ja kõrvalrajal sõitja kiirustevahe valesti. Eksami vastuvõtja peab sekkuma, et vältida ohtlikku rajavahetust.
  • Möödasõidule minnes õpilane hindab olukorda valesti: näiteks on vastutulev sõiduk liiga lähedal, või on nähtavus selles kohas piiratud.
  • Foori rohelise tule vilkuma hakkades hindab õpilane oma kiirust ja kaugust ristmikust valesi. Kollase tule süttides ei tohi enam risrmikule sõita, välja arvatud olukorrad, mil seisma jäämine ilma teisi ohustamata ja äkkpidurdamata oleks võimatu. Eksami vastuvõtja peab sekkuma sõitu.
  • Sõiduraja vahetamisel õpilane hidab valestu tagant läheneva sõituki kaugust, ning eksamineerija leiab, et rajavahetusel võib tekkida ohtlik olukord ning sekkub sõitu.

3. Kiiruse reguleerimine

Valitud sõidukiirus peab vastama kiirusepiirangule antud teelõigul arvestades aga ka konkreetset liiklussituatsiooni, teeolusid, juhi võimeid. Praktikas tähendb see seda, et õpilane sõidab sellise sõidukiirusega, et suudab teha liikluse sesukohalt tähtsaid tähelepanekuid ja saab hakkama sõiduki käsitlemisega. Talle peab jääma veel mänguruumi teiste tehtud vigadele reageerimiseks ning ohuolukorra vältimiseks. Asulas on suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul tihti liiga suur (jalakäijad, piiratud nähtavus ristmikele lähenedes, pargitud autod jne.). Vähene ebakindlius kiiruse valikul on lubatud. Seda arvestatakse sõiduki käsitlemist hinnates nii kui nii.

3.1.Näiteid vigadest:
  • Liiklusvooluga liitumine ei ole sujuv, õpilane häirib teele tulemisega teisi liiklejaid. Eksami vastuvõtja hindab, kas tegu on tähelepaneku veaga, vale hinnanguga või ebapiisava kiirendusega. Ainult viimasel juhul on tegemist vale kiiruse reguleerimisega.
  • Möödumisel vastutulevast sõidukist ei vähendata kiirust, vaatamata sellele, et ruumi on vähe.
  • Väike kiiruse ületamine (5-10 km/h), kui õpilane seetõttu sõidab liiga väikse pikivahega, või kiiruse ületamine on pidev.
  • Liiga aeglane sõit. See peegeldab tavaliselt õpilase ebakindlust sõiduki valitsemisel ja liiklusolukordade hindamisel. Aeglase sõiduga õpilane kompenseerib tavaliselt puudusi sõiduoskuses. Kui aeglaselt sõitmisega kaasneb kaasneb muid vigu, näiteks muu liikluse korduv häirimine, loetakse sellist tegevust veaks.
  • Jalakäijatest, jalgratturitset möödumisel ei vähendata sõidukiirust. Eksaminerija hindab kiiruse liiga suureks. (Nii on tihti olukordades, kus möödumine on raskendatud muu liikluse, sõiduraja laiuse, või muu takistuse tõttu või kui teiseks osapooleks on lapsed ja vanurid.)
  • Ristmikule lähendes ei vähendata kiirust arvesse võttes nähtavust külgsuunas. Kiirust ei vähendata õigel ajal, nii et tee andmiseks seisma jäämise korral tuleks pidurdada äkitselt (mitte sujuvalt)
  • Raudteeülesõidukohale lähenetakse liiga suure kiirusega, või võtab raudteeülesõidukoha ületamine liiga palju aega.
  • Möödasõidule minnes ei ole kiirendus piisav ja kiiruste vahe saavutamiseks kulub liiga palju aega. Möödasõidule võib minna kui möödasõidetava kiirus on tunduvalt väiksem lubatud suurimast sõidukiirusest antud teelõigul ja suurimast kiirusest arvestades teeolusid, liiklust jm. Kui möödasõidetava ja möödasõitja kiiruste vahe enne möödasõidu alustamist pole küllaldaselt suur, peab kiirendama kasutades õiget käiku ja tegema seda võimalikult kiiresti.
3.2. Näiteid konfliktidest:
  • Sõidukiiruse ületamine üle 10 km/h.
  • Ristmikule lähenetakse liiga suure kiirusega. Teistele liiklejatele teeandmiseks seisma jäämine oleks võimatu teeolud, nähtavus, teiste sõidukite kiirus arvesse võttes nii et eksamineerija peab õpilase sõitu vahele sekkuma.
  • Õpilane läheneb kurvile, vastutulevale sõidukile kitsal teel , valgusfooridele jm. olukordadele nii suure kiirusega, et eksami vastuvõtja peab sekkuma sõitu ohuolukorra vältimiseks.
  • Tagurdades kasvab kiirus nii suureks, et eksamineerija peab sekkuma õpilse sõitu vältimaks auto juhitavuse kaotamist või otsasõitu.

  • 4. Teiste liiklejatega arvestamine
Selle all mõeldakse suhtlemist teiste liiklejatega märguannete abil ja erinevate liiklejate rühmade erpärade arvestamist. So suunatulede õigeaegne kasutamine, kiiruse reguleerimine, õige sõiduraja valik ristmikele lähenedes, käemärguanded, sõidutuledega ja pidurituledega antavad märguanded, helisignaali kasutamine. Lisaks sellele peab juht tähele panema ja aru saama teiste antud märguannetest.

4.1. Näiteid vigadest
  • Suunatulemärguanne antakse liiga hilja, või seda ei teha üldse tee äärest sõitu alustades, sõitu lõpetades või enne manöövrit.
  • Teega külgnevalt alalt teel oleva liiklusega liitudes õpilane ei anna oma teeandmise kavatsusest märku.
  • Ebaühtlane kiirus liiklusvoolus sõites.
  • Õpilane ei arvesta suurte sõidukite aeglust ja ruumivajadust pööretel.
  • Põhjendamatud äkkpidurdused ristmikele lähenedes. Sujuva ja õigeaegselt alustatud pidurdamisega antakse teistele liiklejatele märku oma kavatsusest teed anda ja välditakse arusaamatusi.
  • Õpilane ei anna märku oma kavatsusest teed anda sõidukiiruse sujuva vähendamisega jalakäijatele ülekäigurajal või ristmikul pööret lõpetava juhina jalakäijale ja jalgratturitele jalgrattateel. Veaks tuleb lugeda ka juhi käemärguannet jalakäijale teeületamiseks kui eelnevalt ei ole kontrollitud, kas kõrvalrajal olev juht kavatseb ka jalakäijale teed anda.

  • 4.2. Näiteid konfliktidest:
  • Ppõhjendamatu äkkpidurdus rohelise vilkuva fooritule põledes või äsja kollase süttides, nii et eksamineerjja peaks tagant otsasõidu vältimiseks õpilase sõitu vahele astuma.
  • Õpilane ei anna oma kavatsusest teed anda märku õigeaegselt nii, et eksamineerija peab õpilase sõitu vahele sekkuma.

5. Sõiduki asukoht sõites
Sõiduki õiget asukohta sõites saab hinnata sõidutrajektori (sõidujoone) ja kauguse abil teistest liiklejatest. Sõidujoone valiku ja sõiduradade kasutamisega seotu tuleb esile eriti järgmistes olukordades: sõiduraja vahetamine, sõitmine liiklusvoolus, ümberreastumine, asukoha valik pärast ristmiku ületamiet, möödasõit ja möödumine eessõitvast ja vastutulevast sõidukist ning olles ise möödasõidetav. Õige sõidujoone valikuga ja sõiduraja kasutamisega saavutatakse järgmisi eeliseid: oma tegevus on teiste liiklejate seisukohalt ennustatav, säilib piisav kaugus (ette, taha ja küljele) teistest liiklejatest, ei häirita liikluse sujuvust.

5.1.Näiteid vigadest:
Vastutulevate sõidukite puhul kitsal teel või piiratud nähtavuse korral ei sõideta sõidutee nii parema ääre lähedal kui see ohutusnõudeid arvestades võimalik oleks.
kahesuunalisel teel, mille kogulaiuses on ainult kaks sõidurada ei sõideta pärisuunalise sõiduraja nii parema ääre lähedal kui see ohutusnõudeid arvestades võimalik oleks.
Põhjendamatu sõit vasakpoolsel sõidurajal
Ristmikule lähendes õpilane ei vali õigest asukohta ristmikule sõitmiseks õigeaegselt või liiluseeskirju/-korraldusvahendeid arvestades.
Ristmiku ületamist lõpetades valitakse vale asukoht teel
Põhjendamatult ülekäigurajale või jalgrattateele seisma jäämine.
Sõiduk pargitakse nii kaugele sõidutee äärest või väljapoole tähistatud parkimiskohti nii et takistatakse muud liiklust. (Väiksemad puudused nõrgendavad sõiduki käsitlemise oskuse hinnangut.)
5.2.Näiteid konfliktidest.
  • Vasakpööre parempoolselt rajalt kui seda liiklusmärkidega lubatud pole:
  • pööret lõpetades satutakse sõiduteede ristumisalalt välja jõudes vastassuunavööndisse nii et eksami vastuvõtja peab ohuolukorra vältimiseks sekkuma sõitu.
  • Ühissõidukite raja vale kasutamine, kuisellega segatakse teiste sõidukite liiklust.
  • pilane sõidab liiga lähedal eessõitvale või pargitud autole nii et eksami vastuvõtja peab sekkuma sõitu.
  • Õpilane valib ristmikku ületamist lõpetades vale sõituraja ristmikul, kus samas suunas saab minna mitmelt sõidurajalt.
  • tagurdades peab eksami vastuvõtja sekkuma õpilase sõitu kokkupõrke vältimiseks.
  • Õpilane möödub jalakäijast või jalgratturist liiga lähedalt, nii et eksami vastuvõtja peab sekkuma õpilase sõitu.

6. Liikluskorraldusvahendidest kinni pidamine
6.1. Näiteid vigadest:
  • Õpilane ootab pöördeks ilma asjata foori rohelist tuld.
  • Peatumine ja parkimine selleks keelatud kohas.
  • Õpilane ei anna märku oma kavatsusest teed anda. Ettevaatlikkus vähem kaitstud liiklejate rühmade suhtes ei ole kunagi viga, isegi kohtades kus me neile liikluseeskirjade järgi teed andam ei pea.
  • Sõidujärjekorra vale määramine/tõlgendamine, nii et sellega ei põhujstata ohtlikku olukord.
  • 6.2. Näiteid konfliktsituatsioonidest:

    ·         Foori või reguleerija keelava märguande eiramine.

    ·         Keelumärgi „Sissesõidu keeld“ nõude eiramine (võimaliku ohu tekkimise korral).