Näiteid vigadest ja konfliktsituatsioonidest

• pilk on suunatud liiga lähedale, mis omakorda raskendab sõidu planeerimist;
• kiirust vähendades ei pöörata tähelepanu tagantulevale liiklusele;
• vihmasaju ajal ei märgata klaaside uduseks muutumist;
• tee äärest sõitu alustades ei kontrollita tagant lähenevaid sõidukeid ja nn “pimedat nurka” kontrollides ei pöörata pead;
• sõiduraja vahetamisel ja möödasõidu ajal ei hoita küllaldast pikivahet
• tähelepanekute tegemine tahapoole häirib tähelepanekute tegemist otsesuunas;
• ei märka ristmikule suubuvaid teid, kust tulevale liiklejale peaks teed andma või ei ole valmis olukorraks, kus kõrvalteel liikleja ei anna teed;
• pööret lõpetava juhina ei kontrolli pead pöörates ülekäigurajal või jalgrattateel olevaid liiklejaid.
• 
  1.2. Näiteid konfliktsituatsioonidest (K)

• sõiduraja vahetamine tähelepanekuid tegemata;
• tähelepanu vea tõttu ei anta teed ja eksamineerija peab ohtliku olukorra vältimiseks; sekkuma juhtimisse või eesõigusega liikleja loobub oma eesõigusest;
• ristmikule vm sarnasele lähenedes ei märgata nähtavust piiravaid objekte ning eksamineerija peab seepärast sekkuma juhtimisse;
• õpilane ei märka asulas peatusest väljuvat ühisssõidukit ning eksamineerija peab ohuolukorra vältimiseks sekkuma juhtimisse.

• ei täideta teeandmise kohustust;
• sõidurada vahetades oma sõidurada või see sõidurda kuhu soovitakse reastuda ei ole küllaldaselt pikalt vaba;
• pööret tehes hinnatakse manöövri tegemiseks kuluv aeg valesti;
• pööret tehes takistatakse teisi liiklejaid või tekitatakse liiklusohtlik olukord;
• olukorra vale hinnangu tõttu jääb korduvalt kasutamata oma sõidujärjekord.

• Õpilane teab, et tal on teeandmise kohustus ja märkab ka lähenevat sõidukit, kuid hindab selle kiirust ja kaugust valesti. Eksamineerija peab õpilase sõitu vahele sekkuma, kuna sõidu jätkamine tekitaks liiklusohtliku olukorra või sunniks eesõigusega liiklejat loobuma oma eesõigusest.
• Kiirendusrajalt tavalisele sõidurajale tulles teeb õpilane õigeid tähelepanekuid ette, taha ja külje peale. Hindab aga oma ja kõrvalrajal sõitja kiirustevahe valesti. Eksami vastuvõtja peab sekkuma, et vältida ohtlikku rajavahetust.
• Möödasõidule minnes õpilane hindab olukorda valesti: näiteks on vastutulev sõiduk liiga lähedal, või on nähtavus selles kohas piiratud.
• Foori rohelise tule vilkuma hakkades hindab õpilane oma kiirust ja kaugust ristmikust valesi. Kollase tule süttides ei tohi enam risrmikule sõita, välja arvatud olukorrad, mil seisma jäämine ilma teisi ohustamata ja äkkpidurdamata oleks võimatu. Eksami vastuvõtja peab sekkuma sõitu.
• Sõiduraja vahetamisel õpilane hidab valestu tagant läheneva sõituki kaugust, ning eksamineerija leiab, et rajavahetusel võib tekkida ohtlik olukord ning sekkub sõitu.

3. Kiiruse reguleerimine

• Liiklusvooluga liitumine ei ole sujuv, õpilane häirib teele tulemisega teisi liiklejaid. Eksami vastuvõtja hindab, kas tegu on tähelepaneku veaga, vale hinnanguga või ebapiisava kiirendusega. Ainult viimasel juhul on tegemist vale kiiruse reguleerimisega.
• Möödumisel vastutulevast sõidukist ei vähendata kiirust, vaatamata sellele, et ruumi on vähe.
• Väike kiiruse ületamine (5-10 km/h), kui õpilane seetõttu sõidab liiga väikse pikivahega, või kiiruse ületamine on pidev.
• Liiga aeglane sõit. See peegeldab tavaliselt õpilase ebakindlust sõiduki valitsemisel ja liiklusolukordade hindamisel. Aeglase sõiduga õpilane kompenseerib tavaliselt puudusi sõiduoskuses. Kui aeglaselt sõitmisega kaasneb kaasneb muid vigu, näiteks muu liikluse korduv häirimine, loetakse sellist tegevust veaks.
• Jalakäijatest, jalgratturitset möödumisel ei vähendata sõidukiirust. Eksaminerija hindab kiiruse liiga suureks. (Nii on tihti olukordades, kus möödumine on raskendatud muu liikluse, sõiduraja laiuse, või muu takistuse tõttu või kui teiseks osapooleks on lapsed ja vanurid.)
• Ristmikule lähendes ei vähendata kiirust arvesse võttes nähtavust külgsuunas. Kiirust ei vähendata õigel ajal, nii et tee andmiseks seisma jäämise korral tuleks pidurdada äkitselt (mitte sujuvalt)
• Raudteeülesõidukohale lähenetakse liiga suure kiirusega, või võtab raudteeülesõidukoha ületamine liiga palju aega.
• Möödasõidule minnes ei ole kiirendus piisav ja kiiruste vahe saavutamiseks kulub liiga palju aega. Möödasõidule võib minna kui möödasõidetava kiirus on tunduvalt väiksem lubatud suurimast sõidukiirusest antud teelõigul ja suurimast kiirusest arvestades teeolusid, liiklust jm. Kui möödasõidetava ja möödasõitja kiiruste vahe enne möödasõidu alustamist pole küllaldaselt suur, peab kiirendama kasutades õiget käiku ja tegema seda võimalikult kiiresti.

• Sõidukiiruse ületamine üle 10 km/h.
• Ristmikule lähenetakse liiga suure kiirusega. Teistele liiklejatele teeandmiseks seisma jäämine oleks võimatu teeolud, nähtavus, teiste sõidukite kiirus arvesse võttes nii et eksamineerija peab õpilase sõitu vahele sekkuma.
• Õpilane läheneb kurvile, vastutulevale sõidukile kitsal teel , valgusfooridele jm. olukordadele nii suure kiirusega, et eksami vastuvõtja peab sekkuma sõitu ohuolukorra vältimiseks.
• Tagurdades kasvab kiirus nii suureks, et eksamineerija peab sekkuma õpilse sõitu vältimaks auto juhitavuse kaotamist või otsasõitu.
• 
  4. Teiste liiklejatega arvestamine

• Suunatulemärguanne antakse liiga hilja, või seda ei teha üldse tee äärest sõitu alustades, sõitu lõpetades või enne manöövrit.
• Teega külgnevalt alalt teel oleva liiklusega liitudes õpilane ei anna oma teeandmise kavatsusest märku.
• Ebaühtlane kiirus liiklusvoolus sõites.
• Õpilane ei arvesta suurte sõidukite aeglust ja ruumivajadust pööretel.
• Põhjendamatud äkkpidurdused ristmikele lähenedes. Sujuva ja õigeaegselt alustatud pidurdamisega antakse teistele liiklejatele märku oma kavatsusest teed anda ja välditakse arusaamatusi.
• Õpilane ei anna märku oma kavatsusest teed anda sõidukiiruse sujuva vähendamisega jalakäijatele ülekäigurajal või ristmikul pööret lõpetava juhina jalakäijale ja jalgratturitele jalgrattateel. Veaks tuleb lugeda ka juhi käemärguannet jalakäijale teeületamiseks kui eelnevalt ei ole kontrollitud, kas kõrvalrajal olev juht kavatseb ka jalakäijale teed anda.
• 
  4.2. Näiteid konfliktidest:

• Ppõhjendamatu äkkpidurdus rohelise vilkuva fooritule põledes või äsja kollase süttides, nii et eksamineerjja peaks tagant otsasõidu vältimiseks õpilase sõitu vahele astuma.
• Õpilane ei anna oma kavatsusest teed anda märku õigeaegselt nii, et eksamineerija peab õpilase sõitu vahele sekkuma.

• Vasakpööre parempoolselt rajalt kui seda liiklusmärkidega lubatud pole:
• pööret lõpetades satutakse sõiduteede ristumisalalt välja jõudes vastassuunavööndisse nii et eksami vastuvõtja peab ohuolukorra vältimiseks sekkuma sõitu.
• Ühissõidukite raja vale kasutamine, kuisellega segatakse teiste sõidukite liiklust.
• pilane sõidab liiga lähedal eessõitvale või pargitud autole nii et eksami vastuvõtja peab sekkuma sõitu.
• Õpilane valib ristmikku ületamist lõpetades vale sõituraja ristmikul, kus samas suunas saab minna mitmelt sõidurajalt.
• tagurdades peab eksami vastuvõtja sekkuma õpilase sõitu kokkupõrke vältimiseks.
• Õpilane möödub jalakäijast või jalgratturist liiga lähedalt, nii et eksami vastuvõtja peab sekkuma õpilase sõitu.

• Õpilane ootab pöördeks ilma asjata foori rohelist tuld.
• Peatumine ja parkimine selleks keelatud kohas.
• Õpilane ei anna märku oma kavatsusest teed anda. Ettevaatlikkus vähem kaitstud liiklejate rühmade suhtes ei ole kunagi viga, isegi kohtades kus me neile liikluseeskirjade järgi teed andam ei pea.
• Sõidujärjekorra vale määramine/tõlgendamine, nii et sellega ei põhujstata ohtlikku olukord.

• 6.2. Näiteid konfliktsituatsioonidest:

  ·         Foori või reguleerija keelava märguande eiramine.

  ·         Keelumärgi „Sissesõidu keeld“ nõude eiramine (võimaliku ohu tekkimise korral).